Sepatööriistad, damaskus, sepistamine, gaasiääs, sepapress, hephaistos, hephaestus
 
Hephaistose Interdistsiplinaarne Laboratoorium

Sepikoda

Minu sepikoja lahendus sai alguse aastal 2018, kui ma otsustasin oma 16 ruutmeetrises garaaziboksis hakata asjatama metalli kuumtöötlemisega 🙂 Esimese mõtteks sai gaasiääsi ehitus. Ei olnud küll kunagi millegi sellisega tegelenud aga imeline YouTube on alati kõiges abiks. Selle tarbeks sai ostetud üks pisike sinine hüdrofoor, oli teine vist 24l, seest kogu hüdrofoori kola välja korjatud ning ühte otsa uks aretatud, terve konstruktsioon latiga tugevdatud ja siis seest keraamilise villaga vooderdatud ja põhja pandud šamotist plaat. Ilma erilisi töövahendeid omamata santehnilistest juppidest kaks põletit meisterdatud ja need kaks vidinat siis omavahel kokku pandud. Pisike viieliitrine balloon grillgaasi ning korralik manomeetriga propaanireduktor põllumehe kaubamajast ja valmis see tulekolle oligi. See oli siis Tootsi sõnade järgi kondiproov.

Tookord ei kujutanud ette, kus kuidas ja mimoodi kogu see värk tegelikult olema peaks aga see asi toimis. Poolteist aastat siis paratamatuse sunnil tekkis ikka tugevam soov või pigem vajadus selle teemaga edasi tegeleda, kuna kummaliste asjaolude kokkusattumisel olin ma astunud Vana-Vigala sepakooli Ja otsus oli kindel, et pean endale ikka sinna kõik vajalikud riistad ehitama. Võtsingi siis ette kahe eluliselt vajaliku töövahendi arenduse korraga, lintlihvija ja pisike kergekaaluline sepapress. Lihvija sain toimetama nii kolm kuud peale peale arenduse algust aga pressiga läks ikka aastake. Sai endale siis ka kohale toodud pisike alaja ja pisikesed sepakruustangid.

Ja siis tekkis arvamine, et minu pisike ääs pole ikka see mis olema peaks ja sai tehtud suurem ja uhkem, ribapõletiga. Tulemus tuli päris hea aga kunagi ei saa miskit olla liiga hea. See tundus minu jaoks veidi liiga suur koos oma mõnevõrra toeka gaasikuluga ja ka sellega, et võttis liiga kaua aega enne, kui ta kuumaks läks. Seetõttu tegin veel ühe, mõnevõrra pisema ja samamoodi ribapõletiga.

Lisaks sellele on veel põhiline sepikoja sisustus – pisike alasi koos pisikeste sepakruustangidega.

Loomulikult nende tegemiste ampluaa on suhteliselt väike, mida seal teha saab aga põhiliselt ongi ju minu huvi pigem damaskuse kokkukeetmine ja sellest siis erinevad edasised projektid. Eks selliste lahenduste jaoks ongi kõik need arendused seal tehtud.

Ja ahjaaa, ei saa ka ära unustada, et pakettide jaoks on väga oluline töövahend, pisike lintsaag 😉