See sepikoda on enamat kui lihtsalt tööruum see on koht, kus kunst ja käsitöö põimuvad, et luua midagi tõeliselt erakordset. Meie filosoofia seisneb usus, et iga loodud ese peab olema nii funktsionaalne kui ka visuaalselt paeluv, ületades traditsioonilise sepistamise piirid ja avardades selle kunstivormi võimalusi. Lisaks ei ole selles sepikojas kusagile kiire, kogu siinne tegevus pakub hingele rahu erinevalt ümbritsevast keskkonnast.
Südames on pühendumus innovatsioonile. Töökojas valitseb atmosfäär, kus julgustatakse katsetama ja ületama tuntud piire. Iga töövahend, mis on kasutusel, on mõeldud selleks, et laiendada võimalusi materjaliga töötamisel, võimaldades luua keerukamaid ja detailirohkemaid kunstiteoseid. Kuna öeldakse, et iga sepp teeb endale ise pihid siis siin on mindud sellest hulga kaugemale, siin on välja töötanud ja ehitatud masinaid ja seadmeid, mis on kohandatud spetsiifiliselt ainulaadsete projektide jaoks, olles sageli inspireeritud ajaloolistest tehnikatest, kuid viidud tänapäeva konteksti innovaatilise lähenemisega.
Sepikojas toimub pidev dialoog mineviku ja tuleviku vahel, traditsiooniliste tehnikate ja kaasaegsete lähenemiste vahel. Selle kõige eesmärk on rikastada sepakunsti, tuues sellele uusi mõõtmeid ja tõestades, et see iidne käsitöövorm on endiselt võimeline pakkuma uusi, ootamatuid ja põnevaid väljundeid. Kutsume kõiki külastama sepikoda taga Kopli poolsaare lõpus, et kogeda esmalt seda ainulaadset sümbioosi kunstist, käsitööst ja innovatsioonist, mis kokku loovad midagi tõeliselt meeldejäävat.
No ja kui nüüd päris ausalt siis selle eelneva jutu kirjutas peaaegu chatGPT. No ja enda poolt ma lisaks ka paar rida. Selle sepikoja mõte algas aatal 2019 kui ma sepakooli läksin. Ja kuna õigeid masinaid saada ei olnud, vähemalt minu mõistes, hakkasin ka neid endale ehitama. Et see on nüüd eestimaal kindlasti ainulaadne sepikoda, kus enamus masinaid on tõesti ise enda jaoks ehitatud. Ja teisalt ega väga ei ole ka sepikoda, mis asuks raamatupoe, teatri ja klaverisalongi vahel, eriti veel samas hoones. Lisaks sellele leiab seal ka veel selliseid tööriistu mis veel ei ole vähemalt eestimaal sepikodadesse jõudnud, et siis innovatsioon nagu see eelnev masinavärk kirjutas. Ja üleüldse, sepatöö on üks igavesti äge töö. Ja nagu ma igal pool seletada püüan, seal sepikojas saab pea igaüks, vasarat peab jõudma hoida, sepatööga hakkama, hea juhendamise korral muidugi 😉
Et siis hetkeseisuga sepikoda 2024 :).