Minu teekond
Minu teekond on olnud kahe maailma vaheline — tehnoloogia ja käsitöö. Olen hariduselt äriinfotehnoloog ning enamus oma senisest elust tegutsenud IT-valdkonnas. Just sealt on pärit minu oskus süsteeme mõista, süveneda, analüüsida ja otsida põhjuseid, miks asjad toimivad nii, nagu nad toimivad. Neid oskusi kannan endaga kaasas ka oma tänases töös, mis on palju käegakatsutavam aga vähemalt sama sisukas.
Sepatöö on minu jaoks midagi palju enamat kui töö — see on minu kirg ja eluviis. Minu suguvõsas on seppasid olnud vähemalt neli põlve ning seega on see olnud minu ümber juba lapsest saati. Oma esimese sepise tegin üheksa-aastaselt. See tunne jäi minusse püsima ja aastate jooksul see küpses. Teist korda sai seda mõtet edasi arendatud Mart Salumaa juures 2011 aastal mõnepäevasel kursusel. 2019. aastal otsustasin lõpuks selle poole päriselt pöörduda ja astusin Vana-Vigala Tehnikumi sepa eriala õpilaseks. Kaks aastat hiljem lõpetasin kooli ning sain neljanda taseme kutsetunnistuse.
Tänaseks paikneb minu tööruum Põhjala tehases. Selle loomiseks on nüüd kulunud neli aastat — nii töökorralduse kui seadmete poolelt. Enamus masinaid olen ehitanud ise või olemasolevaid on veidi ümber tuuninud vastavalt enda vajadustele. Mulle meeldib, kui tööriistal on oma iseloom, oma lugu. Steampunki maailm on mulle samuti hingele, eriti masinaehituse mõttes — mulle meeldib, kui masin ei ole ainult praktiline, vaid ka esteetiline, nutikas ja ka omanäoline. Ja minu it taust on lisanud ka paljudele masinatele mikrokontroller juhtimise ja loomulikult ka puuteekraanid.
Eriti südamelähedane on mulle mustriline teras, tänapäevases mõttes — see, mida paljud tunnevad ka damaskuse terasena. See on materjal, mille loomine nõuab täpsust, tunnetust ja kannatust, aga iga kord, kui muster avaneb, on see hetk seda väärt. Mustriline teras on iga kord kordumatu — ja just see teeb selle nii eriliseks.
Lisaks metallitööle õpin hetkel Kuressaares nahatööd. Ja veidi on vaja juurde ka puutööd, sest usun, et tõeline meister ei piirdu ainult ühe materjaliga. Metall, puit ja nahk annavad koos võimaluse luua midagi, mis on terviklik — tugev, esteetiline ja ainulaadne.
Mulle meeldib uurida, teada, kust mingi asi pärineb, kuidas see töötab ja miks. IT analüütiku taust on mind palju aidanud just selles, kuidas teadmisi süstematiseerida ja mõtestada. Ja veelgi rohkem — mulle meeldib neid teadmisi edasi anda. Teen töötubasid, õpetan ja jagan oma kogemusi hea meelega. Minu jaoks on alati rõõm, kui keegi saab enda kätte uue oskuse ja avastab, et “ma saan sellega hakkama.” See on tõesti paganama hea tunne.
Minu töö ei ole lihtsalt töö. See on eluviis. See on soov teha midagi, mis kestab, millel on tähendus ja mis räägib enda eest. Iga ese, iga muster ja iga tööriist on osa suuremast tervikust. Ja ega ma ennast tegelikult veel päris sepaks ei pea, ma olen alles õpilane ja tõenäoliselt see jääbki nii.
Kui oled siia lehele, tähendab Hephaistose Laboratooriumisse jõudnud ning see, mida ma teen sind kõnetab — siis oledki juba osa sellest loost. Tere tulemast.